Kui makse tasumine on hilinenud kas või ühe päeva,
On laenuandjal või teenuse osutajal igasugune õigus küsida viivist kuni selle ajani, kui kohustus saab täielikult tasutud.
Viivist arvutatakse kohustuse tasumata summalt.

Viivise küsimise õiguse sätestab Võlaõigusseaduse § 113, mille lõike 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral õigus nõuda viivist.
Viivise määr on Euroopa Keskpanga viimane intressimäär enne 1. jaanuari ja 1. juulit ja sellele lisandub 7% aastas.

Kui makse tasumine on hilinenud (üldjuhul rohkem kui 7 päeva), võib laenuandja või teenuse osutaja saata teate või meeldetuletuskirja, tuletamaks meelde makset. Kui ka siis summat ära ei tasuta, on laenuandjal õigus leping üles öelda ning anda see näiteks üle inkassole (või mõnele muule poolele, kes asjaga edasi tegeleb).

Maksehäirete register on Creditinfo poolt hallatud andmebaas, kuhu võib igaüks sisestada  maksehäire  ehk anda teada inimesest, kes pole oma rahalist kohustust täitnud.
Maksehäireid saab sisestada iga ettevõte, kellel on Creditinfoga leping ning kes on nõudeõiguse omanik ehk kellel on juriidiliselt õigus nõuda kohustuse täitmist. Teisisõnu, selleks võib olla kas laenuandja või see pool, kellele laenuandja on asja loovutanud (näiteks inkasso).

Maksehäire saab sisestada siis, kui:

– maksega on viivitatud rohkem kui 45 päeva;
– summa on koos viiviste ja intressidega suurem kui 30 eurot;
– seda pole vaidlustatud.

Maksehäire ei ole mitte lihtsalt väike märgis kuskil registris, vaid see muudab
võimatuks igasuguste krediiditoodete tarbimise. Seni, kuni maksehäires olev

võlgnevus on õhus, ei saa sa ühtegi laenu, järelmaksu, liisingut ja isegi renditeenused võivad sulle ust näidata. Pole ka välistatud, et tulevased tööandjad vaatavad kandidaatide tausta ja keelduvad neist kandidaatidest, kelle krediiditaust on väga must.

Maksehäireregistris säilib kanne sinu kohta isegi pärast kohustuse täitmist (ehk pärast oma võla täielikku tasumist) veel 3 aastat. Kui krediidiasutus on sisestanud maksehäire, näeb sellist maksehäiret veel pank lausa 5 aasta jooksul.

Ära pista pead liiva alla. ÄRA peida end kirjade eest. ÄRA ignoreeri telefonikõnesid. ÄRA kustuta kirju ega viska neid ahju. Ükskõik, kui halb su rahaline seis ka poleks – isegi, kui sul ei ole raha leiva ostmiseks – vasta laenuandjale ja anna endast teada. Suhtle nendega. Täpselt nii lihtne see ongi.

Kui sa põgened teavituste eest ja ignoreerid tuimalt iga meeldetuletust laenuandja poolt, jätad sa endast mulje kui petturist, kelle eesmärk ei olnudki ausalt laenu tasuda. Mida sa arvaksid ise teisest poolest, kui oled kellelegi raha laenanud ja sulle ei maksta seda tagasi ning tagatipuks ei saa sa ka inimesega ühendust?
Selle asemel, et vaikselt istuda ja loota, et makse ära tehakse, annab laenuandja lepingu lihtsalt üle inkassole ning võid uskuda seda, et inkasso ei ole nii rahulik võla sissenõudmisel, vaid pöördub kohe kohtusse, kui sa asjaga ei tegele. Seega kohe kui sa saad teavituse, räägi laenuandjaga. Selgita oma olukorda ning seda, miks sa ei saanud laenumakset õigel ajal teha. Äkki pidid sa ostma ootamatult talverehvid, et tööle sõita kenasti ka lörtsise ilmaga? Võib-olla jäi pereliige haigeks ja pidid tegema väljaminekuid? Võib-olla hindasid sa oma maksevõimet üle. Misiganes põhjus ka ei oleks, räägi sellest. Ka laenufirmas töötavad inimesed ja nad saavad aru või vähemalt saavad teada, kuidas oleks reaalne jätkata.

Kui käitud ausalt, on väga tõenäoline, et saad kokku leppida maksepuhkuse või
vaadata maksegraafiku üle ning seda kohandada. Ära aga hoia laenuandjat pimeduses.

VÕS § 102 kohaselt on tegelikult võlgnikul teatamiskohustus. See tähendab, et kui sa saad teada mingist põhjusest, mistõttu sa ei saa kohustust korrektselt täita, oled sa kohustatud sellest teavitama võlausaldajat.

Kui inkasso võtab nõude laenufirmalt üle, on neil igasugune õigus asjaga edasi tegeleda, saata sulle meeldetuletusi jne. Esimese sammuna üritab inkasso teha sinuga maksekokkuleppe ehk maksegraafiku.

Seda ei tohiks ignoreerida. On levinud arvamus, et inkassoga ei tohiks teha maksegraafikut, kuid kui nõue on inkassole seadusepäraselt loovutatud ja sul ei ole võimalik tasuda võlgnevust ühe suure maksega, siis on maksegraafik parim lahendus.

Kui inkasso saadab sulle maksegraafiku allkirjastamiseks, vaata see üle VÄGA
ettevaatlikult.
Mõni “kavalam” inkassofirma võib summad kõrgeks keerutada, kuid neil ei ole õigus küsida rohkem, kui on seaduses ette nähtud, st laenusumma koos intressi ja viivistega. Kui sa aga allkirjastad ülemääraselt kõrge nõude ja nõustud seda tasuma, ei ole enam tagasiteed. Seega vaata asi väga ettevaatlikult üle ja kui miski valmistab küsimusi, konsulteeri mõne asjatundjaga, kas või näiteks  võlanõustajaga .

Pärast maksegraafiku sõlmimist tuleb kenasti maksetest kinni pidada. Kui aga juhtub, et sa ei saa sellega hakkama ja võlg on endiselt tasumata, pöördub inkasso üsna kiirelt kohtu poole ja esitab sinu vastu maksekäsu kiirmenetluse.

Laenuvõlgade menetlemine kohtus käib pisut teisiti. Nimelt esitatakse kõigepealt maksekäsu kiirmenetlus.
See on hagita kiirem menetlus, mille korral ei toimu kohtus istungit ning ka protsessi kulud on väiksemad.

Maksekäsu kiirmenetlusega saab välja mõista nõudeid, mis ei ole suuremad kui 6400 eurot.
Maksekäsu kiirmenetlust aetakse läbi E-toimiku, seega kogu toiming on
digitaalne.
Pärast maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamist lahendab kohus selle 10 päeva jooksul ning saadab võlgnikule blanketi, mille kaudu saab esitada ka vastuväite.

Sinu postkasti potsatas kohtukutse makseettepanekuga. Kas see tähendab, et kogu su senine elu on nüüd läbi ja sul on igaveseks must plekk küljes?
Tegelikult võib maksekäsu kiirmenetlus ja kogu järgnev protsess olla sulle hoopis hea. Kui sa saad kohtult teate maksekäsu kiirmenetluse kohta, pead sa kas tunnustama nõuet ehk tunnistama, et asi on tõepoolest nii või esitama vastuväite, kus viitad sellele, miks sinu arvates pole nõue õige.

Kui sa tunnistad nõuet, pead selgitama, et sul ei olnud võimalik summat seni tasuda ning sa saad pöörduda menetluse alustaja, st võlausaldaja poole ning paluda maksegraafiku sõlmimist. Mõlemad pooled peavad selle maksegraafiku kinnitama oma allkirjaga ja esitama kohtule, kus see kinnitatakse täitedokumendina.

Kui sul on vastuväide ja sa esitad selle, lahendatakse asja edasi hagimenetluses, seega asi läheb nö tõsiseks ning hagimenetluses tulevad ka kohtuistungid ja kõik muu, mis kaasneb tavalise kohtumenetlusega.

Kui kohus kinnitas maksegraafiku, kuid sa ei järgi ka seda, on nõude omanikul (ehk laenufirmal, inkassol vms poolel) õigus pöörata asi sundtäitmisele ehk alustatakse täitemenetlust. See tähendab, et mängu tulevad kohtutäiturid.

Kohtutäitur on isik, kellel on õigus võla täitmiseks arestida võlgniku vara (sh kinnisvara, vallasvara jne) ning isegi arveldusarved. Arestitud vara või sissetuleku arvelt täidetakse nõue. Tegemist on kõige ekstreemsema meetmega ning sealt ka nimetus “sundtäitmine” – võlgnik otseses mõttes sunnitakse võlga tasuma ning mingit vaidlusruumi või väljapääsu sellest pole.

Kõigepealt saadetakse täitmisteade ning selles on märgitud vabatahtliku täitmise tähtaeg.
See tähendab, et antakse nö viimane tähtaeg, mis ajaks tuleb võlgnevus tasuda.

Kui seda pole võimalik teha, tuleb kohtutäiturile aru anda oma varade ja ülalpeetavate kohta. Kohtutäituril on õigus arestida konto sellises ulatuses, et alles jääks  elatusmiinimum , kuid selleks, et elatusmiinimum jääks kontole alles, tuleb esitada kohtutäiturile avaldus.

Ilma avalduseta tekivadki probleemid, kus vale konto arestitakse või võetakse kontolt liiga palju. Juristaitab lehel  on veel väga hästi välja toodud mitmed kohtutäitureid puudutavad küsimused ja vastused.

Võla aegumine on viimane asi, millele sa peaksid mõtlema. Paraku aga on see kuum küsimus, millele mõtleb nii mõnigi võlgnik.
Võlgade aegumisega seonduvad 2 tähtaega: 3 ja 10 aastat. Tehingust tuleneva nõude puhul on aegumistähtaeg 3 aastat.
Nõuded aeguvad aga 10 aasta pärast, kui võlgnik rikkus tahtlikult kohustusi. 10 aasta pärast aeguvad ka näiteks kohtutäituri tasud. Sama periood kehtib kohtuotsusega jõustunud nõuetele.

Aegumine aga katkeb siis, kui sa tunnistad, et nõue on olemas või teed näiteks osamakse. Seega sisuliselt aegub nõue ainult siis, kui seda täielikult ignoreerida. Keegi ei jaksa aga niimoodi elada ning sa ei peakski. Kui kohustus on võetud, siis tuleks see vastutustundlikult ära tasuda, mitte oodata, kuni see aegub.

Eraisiku pankrot tähendab olukorda, kus võlgnik kuulutatakse kohtupoolse otsusega maksejõuetuks. Maksejõuetuseks loetakse seda, kui võlgnik ei suuda oma võlgnevusi tasuda ja selline majanduslik olukord ei ole ajutine.
Pankrotimenetlusega rahuldatakse nõuded võlgniku vara arvelt ning sisuliselt annab see võimaluse vabaneda oma kohustustest. Pankrotiavalduse võib esitada ka võlausaldaja, ent seda võib teha ka võlgnik ise. Eraisiku pankrot on väga äärmuslik meede ja pankroti väljakuulutamine ei ole lihtsamate killast. Esmalt tuleb teha kohtule pankrotiavaldus ning kui avaldus võetakse menetlusele, määratakse ajutine haldur, kes vaatab, kas sul on piisavalt vara, et võlad ja üldiselt pankrotimenetluse kulud katta. Kui sul pole piisavalt varasid, siis lõppeb menetlus.
Seega tähendab pankrotimenetlus tegelikult seda, et kui sul ei ole üldse vara ja oled paljas nagu püksinööp, ei päästa ka eraisiku pankrot. Ainus, mis päästab, on  sissetuleku suurendamine .

Pankrotiavalduse võib maakohtule esitada ka see pool, kellele ollakse võlgu ehk võlausaldaja. Vastavalt  pankrotiseadusele  peab võlausaldaja tõestama nõude olemasolu ja võlgniku maksejõuetust, tuginedes ühele nendest punktidest:

• võlgnikut on hoiatatud pankrotiavalduse esitamise eest ning võlgnik ei ole seejärel täitnud kohustust kümne päeva jooksul.
• täitemenetluses on ilmnenud, et võlgnikul ei ole piisavalt vara kohustuste katmiseks.
• võlgnik peidab või raiskab oma vara ning on oma juhtimisvigade tõttu muutunud maksejõuetuks.
• võlgnik on teatanud võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei ole suuteline täitma oma kohustusi.
• võlgnik on riigist lahkunud või varjab end selleks, et hoiduda kohustustega tegelemisest.

Kui ühe isiku vastu tehakse mitu pankrotiavaldust, koondatakse need kõik kokku üheks menetluseks.

Pankrotti saab taotleda ka ise, esitades selleks maakohtule pankrotiavalduse.
Avaldusega tuleb tõestada oma maksejõuetust – avalduses tuleb selgitada maksejõuetuse põhjuseid ja võlgade nimekirja. Nimekirja tuleb lisada võlausaldajate nimed, aadressid, andmed nõete kohta ning lisaks tuleb märkida ka kõik oma varad.
Samuti tuleb tasuda 10€ suurune riigilõiv.

Avalduse ülesehitus:

• – Kohtu nimi, kellele avaldus esitatakse (asukohajärgne maakohus).
• Avalduse esitaja andmed (nimi, isikukood, aadress, kontaktinfo) ja kuupäev.
• Lühike kokkuvõte olukorrast ning viide sellele, et täpsed andmed on esitatud lisades. Selle kokkuvõtte lõppu võib näiteks kirjutada: “Olen muutunud maksejõuetuks ja ei suuda oma kohustusi tavapäraselt täita ka pikema ajaperioodi jooksul. Palun algatada minu suhtes eraisiku pankroti menetlus, kuulutada välja minu maksejõuetus ja algatada kohustustest vabastamise menetlus.” Selle lõppu tuleks lisada oma nimi ning allkiri. Digitaalselt allkirjastades võiksid ka märkida, et avaldus on digitaalselt allkirjastatud.
• Seejärel tuleks viidata lisadele, mida on kokku 4: 1) avaldus kohustustest vabastamiseks, 2) Selgitus maksejõuetse põhjuste kohta, 3) Varade ja kohustuste nimekiri ning 4) Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta (kui viia avaldus otse
  kohtumajja, ei ole seda vaja, kuna riigilõivu saab tasuda sularahas kohapeal).
• Pärast lisade nimekirja tulevadki eelpool mainitud lisad. Kohustuste nimekirja tuleb märkida võlausaldaja nimi, aadress, registrikood ja andmed nõude kohta ning samuti tuleb üles märkida ausalt oma varad: igakuine sissetulek, toetused,
  kinnis- või vallasvara jms. Varade aus nimetamine on ülimalt oluline, kuna varade alusel kaetakse kohustused.

Seejärel vaadatakse avaldus üle ja otsustatakse, kas võtta see menetlusse.
Vastavalt pankrotiseadusele ei võeta avaldus menetlusse, kui ei ole suudetud tõestada maksevõimetust või ei ole selgunud, et võlausaldajal on nõue võlgniku vastu. Kui avaldus võetakse menetlusse, otsustakse 10 päeva jooksul ajutise halduri nimetamine.

Ajutise pankrotihalduri peamine ülesanne on selgitada välja võlgniku vara ning teha kindlaks, kas see katab pankrotimenetluse kulud. Juhul, kui varasid ei ole piisavalt palju, et katta menetluse kulud, lõppeb menetlus raugemisega ehk menetlus
lõpetatakse varade puudumise tõttu.
Ajutine pankrotihaldur on sisuliselt võlgniku esindaja ning tal on õigus saada võlgnikult vajalikke dokumente vara ja kohustuste kohta ning isegi viibida võlgniku eluruumides. Oma ülesannete täitmise eest on ajutisel pankrotihalduril õigus saada
tasu, mille suuruse määrab kohus. Halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.
Pankrotimenetluse juures tuleb ka meeles pidada, et juhul, kui varadest ei piisa ning menetlus lõppeb raugemisega, peab võlgnik tasuma halduri tasu. Kohus võib küll määrata ka halduri tasu katmise riigi vahenditest, kuid seda tehakse üksnes kuni 397 euro ulatuses.

Kui kohus leiab, et võlgnik on maksevõimetu, kuulutatakse välja pankrot. Sellega algab pankrotimenetlus – määratakse pankrotihaldur ning lepitakse kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek. Pankrotiteade avaldatakse Ametlikes
Teadaannetes.

Kui kohus leiab, et võlgEraisiku pankrot ei ole aga sugugi nii lilleline nagu tundub ning see on absoluutselt viimane väljapääs. Pankrotiga jääd ilma oma varast, seejuures riskid ka väärtuslikuma vallasvara kaotamisega, olenevalt oma võlgnevuste suurusest. Kogu rahalist olukorda kontrollitakse väga põhjalikult isegi järgnevatel aastatel, kontrollimaks, et võlgnik poleks varasid kõrvale pannud või kuidagi varjanud midagi. Samuti võidakse järgnevaks paariks aastaks kehtestada ärikeeld. Elatusmiinimumist rohkem teenitud raha tuleb loovutada võlausaldajatele seni, kuni võlgnevused on kaetud, seega tuleb kogu aeg elada kasinalt.nik on maksevõimetu, kuulutatakse välja pankrot. Sellega algab pankrotimenetlus – määratakse pankrotihaldur ning lepitakse kokku võlausaldajate esimene üldkoosolek. Pankrotiteade avaldatakse Ametlikes Teadaannetes.

Positiivsest küljest aga peatab pankrotimenetlus viiviste ja intresside kasvamise, lõpetab sundtäitemenetlused ja võib üleüldiselt leevendada stressi, mis muidu võlgnevustega kaasneb. Pankrotihaldur jälgib võlgniku õiguseid ja kui võlgnikul ei ole mitte midagi karta ega varjata, on pankrotimenetlus hea võimalus kohustustest vabanemiseks ja oma elu uuesti üles ehitamiseks.

Pankrotiseaduses märgitud tagajärjed, mis kaasnevad pankroti väljakuulutamisega:

• Võlgniku varast saab pankrotivara.
• Pankrotihaldur saab õiguse valitseda võlgniku vara ning esindada võlgnikku menetluses vaidluste osas, mis puudutavad pankrotivara.
• Võlgnik kaotab õiguse teha igasuguseid tehinguid pankrotivaraga;
• Intresside ja viiviste arvestamine peatatakse.

Pankrotimenetlusega silmitsi seismine on absoluutselt viimane lahendus, mille poole võlaprobleemidega pöörduda. Pankroti väljakuulutamine võib olla mõistlik juhul, kui võlgnevuste suurus on tõepoolest kolossaalselt suur, ainus vara on näiteks
kinnisvara, mis on juba hüpoteegiga koormatud ning pole lootust järgnevate aastate jooksul kuidagi teist lahendust leida – ehk ei ole ka võlausaldajad nõus sõlmima kokkuleppeid maksegraafikuks ning tööturu seis on kehv.

Pankrotimenetlus võib olla aga üsna kulukas, rääkimata veel asjaolust, et pankrotimenetlusega kaotatakse põhimõtteliselt kogu oma vara.
Enne pankrotiavalduse tegemist tasuks mõelda, kas tõesti ei ole mitte ühtegi väljapääsu, mis aitaks võlgnevustega toime tulla või kohustused tasuda. Mõtle näiteks nendele variantidele:

• Räägi võlausaldajatega – ehk suudate leida kuldse kesktee maksegraafiku sõlmimiseks. Kui sa näitad üles initsiatiivi probleemiga aktiivselt tegeleda, on see hea märk ka võlausaldaja jaoks.
• Kaalu hüpoteeklaene – kui sul on kinnisvara, mis ei ole juba hüpoteegiga koormatud, võid kaaluda  hüpoteeklaenu  võtmist. See variant sobib siis, kui sul on ka stabiilne sissetulek, mis võimaldab laenumakseid tasuda. Saadud laenusumma eest saad aga kõik oma kohustused tasuda – ehk laenud  refinantseerida .
• Küsi abi perelt ja sõpradelt – arusaadavalt on väga raske küsida sõpradelt või sugulastelt abi, ent enne pankrotimenetluse algatamist võiksid siiski pöörduda lähedaste poole. Kui neil on võimalik sulle tuge pakkuda on see tunduvalt parem variant, kui võtta ette kohtumenetlus ja riskida oma vara kaotamisega.
• Pöördu võlanõustaja poole – professionaalsed võlanõustajad aitavad teha selgeks, kuidas sa saaksid võlgnevustega tegeleda ning milliseid väljapääse on olemas. Üheskoos võlanõustajaga võib avastada, et probleemi lahendamine ei olegi nii
  keeruline kui tundus.

Igal juhul ei tasuks oma mures üksi olla – otsi lähedastelt abi. Jagatud mure on pool muret, seega enne rutaka otsuse tegemist kaalu kõikvõimalikke muid variante, sest eraisiku pankroti väljakuulutamine peaks olema lahenduste nimekirjas viimane.

Mis saab siis, kui pankrotimenetluse käigus võetakse su vara või kui kohtutäitur arestib varad võlgade katmiseks? Sisuliselt saab sinu varast pankrotivara või arestitud vara, mis läheb enampakkumisele.
Avalikke elektroonilisi enampakkumisi korraldatakse e-oksjoni keskkonnas – tegemist on ametliku kohtutäiturite ja pankrotihaldurite oksjonikeskkonnaga. Nagu eelnevalt mainitud, siis kohtutäituri arestitud vara või pankrotihalduri poolt käiku pandud vara müüakse enampakkumise kaudu maha ning sellega üritatakse likvideerida võlad.

Kui võlg on juba tekkinud või tekkimas, siis on kõige parem lahendus laenuandjaga (või misiganes võlausaldajaga) suhelda. Ära mitte mingil juhul ignoreeri probleem, vaid ole aktiivne, suhtle ja näita üles, et soovid asjaga tegeleda. Teinekord on ainus, mida sa vajad, pisut motivatsiooni ning selge tegevusplaan võlgade likvideerimiseks.